Tegus pühapäev

Oi mis mõnus pühapäev! Mõned seigad siis täna lapsesuu valdkonnast. Käisime täna avatud talude päeva raames Esko talus. Soojad soovitused kõigile, kes soovivad head jäätist ja maailma parimat juustu! Esko talus tasub käia kohalikku ja värsket kraami soetamas!
Käisime siis mööda taluhoovi ringi ja seletasin oma kohe-kohe kahesele, et näe, see ongi lehm ja piim, mida sa jood tuleb lehma seest. Näe, lehmal on ka tissid.  Aga samal ajal hakkas too lehmake kooki meisterdama ning  Neiu vaatas seda kui ilmaime ja teatas  "Lehm kakab!" No olgu, asi see siis minu piimajuttu kuulata on. Läksime siis edasi uurima talu ja ohooo - jälle lehmad. Neiu läks ilusasti lehmale lähedale ja teadas "Lehm, palun anna Neiule tissipiima dsuua" Ja jälle emme pidi end pooleks naerma - näe, ikka kuulab küll :D


Aga kodumaastikul sain täna lõpuks endale võrkkiige! Arvatavasti seal ma järgnevad "suvised" nädalad ka veedan. Neiu ja Poisu on muga lahkelt nõus seal koos lebotama. Oh, mida mõnu!


Pildistamas käisime me ka. Käisime Kakumäel mere ääres! Kiidusõnad fotograafile kes MeiePereIssi sai pildile poseerima! Oh nüüd seda põnevust, et millal küll pildid kätte saab! :)


Igal emal on aegajalt väike unistus. Minu viimaste päevade unistus on see, et saaks üksi, kohe täiieesstii üksi käia pesemas ja vetsus. Viimasel ajal möödub minu vetsuskäik nii, et hiilin salaja vetsu ja siis kuulen pats-pats-pats tormab minu järgi vetsu veel üks tegelane. "Neiu koos emme vetsu, jah. Oi, emme, punni, punni. Noh, ei tule? Ikka tule suur-suur piss naiste potti! Tubli emme! Pai pai!"
Olgu, iseenesest kiitus on ju äärmiselt tore ja laps on seal juures nii armas, aga palun palun päevas seda mõnda üksikut minutit, et saaks ka inimese kombel korra päevas vetsus käia. Üksi! :D

Kui kaua ma olen võtnud hoogu..

No kui kaua ma olen võtnud aega, et hakata üles kirjutama seda väikest seiklust läbi elu koos kahe imetoreda põnniga. Kahe aastase Neiu ja alles nelja-kuuse Poisuga. Paraku aga läheb aeg nii kiiresti, et kohe kuidagi pole siiani saanud aega, et hakata blogiga pihta. Aga hipp-hipp-hurraaa! Siin ma siis nüüd olen ja oma eluasju hakkan üles tähldama.


Kokku on meid peres neli. Mina, MeiePereIssi ja nagu ma juba kirjutasin Neiu ja Poisu. Nimed vast ei olegi veel olulised, küll needki kunagi siia kirja saavad. Perele lisaks on meil veel ka kass. Üks mõnus tegelane, kes on veendunud, et ma soovin ärgates näha surnuaeda oma maja ees! Win-win! Aga tubli on ta ka - selle suve saavutus (mida oleme näind) - ta on püüdnud kinni 3 mutti, vesirotte ja lisaks hunnikute viisi hiiri!


Natuke muust eluolust ka. Elame me Tallinna külje all. Oma pisikeses majakeses. Hetkel veel küll pigem suvilamõõtu, aga ootame põnevusega, et saaks juba hakata juurdeehitusega pihta! Siit ka huvi - kelle maja on plaatvundamendiga tehtud ja oskab veidi nõu anda? Arvame MeiePere! Issiga, et meil on kuldsed käed ja hakkame ise vaikselt oma majakest ehitama. Aga kogu see vundamendimajandus on küll õudne!

Ehk siis käpad püsti kui keegi jagab midagi liivast, killustikust ning segumiksritest! :D


Aga nagu need Emmede asjad on, siis tuleb nüüd minna ja hakata Poisut oma tänahommikusest saavutusest mähkmetes päästma! Jejeeei! Ja siis hakkab igahommikune trall. "Neiu, mis sa süüa soovid" "Moosi jaaaa puttu" Emme teeb pudru valmis. "Ei taha puttu, Neiu taha muna". Kangekaelne Emme üritab ikka pudruga moosida, ah olgu, teen siis mina. "Neiu ei taha muna. Neiu taha saia". Olgu, muna juurde võib üks võileib küll käia. Teen siis sellegi. Neiu "Emme, Neiu ei taha toitu" ja lahkub rõõmsal sammul lauast. Taaskord mu lemmik sõna "WIN!!" Ja emme hakkab koristama.


Seega mõnusat päeva kõigile ja ma luban, et olen edaspidi tublim ja hakkan päevasaavutusi klahviklõbinal üles täheldama!