reede, 22. juuli 2016

Kui kaua ma olen võtnud hoogu..

No kui kaua ma olen võtnud aega, et hakata üles kirjutama seda väikest seiklust läbi elu koos kahe imetoreda põnniga. Kahe aastase Neiu ja alles nelja-kuuse Poisuga. Paraku aga läheb aeg nii kiiresti, et kohe kuidagi pole siiani saanud aega, et hakata blogiga pihta. Aga hipp-hipp-hurraaa! Siin ma siis nüüd olen ja oma eluasju hakkan üles tähldama.


Kokku on meid peres neli. Mina, MeiePereIssi ja nagu ma juba kirjutasin Neiu ja Poisu. Nimed vast ei olegi veel olulised, küll needki kunagi siia kirja saavad. Perele lisaks on meil veel ka kass. Üks mõnus tegelane, kes on veendunud, et ma soovin ärgates näha surnuaeda oma maja ees! Win-win! Aga tubli on ta ka - selle suve saavutus (mida oleme näind) - ta on püüdnud kinni 3 mutti, vesirotte ja lisaks hunnikute viisi hiiri!


Natuke muust eluolust ka. Elame me Tallinna külje all. Oma pisikeses majakeses. Hetkel veel küll pigem suvilamõõtu, aga ootame põnevusega, et saaks juba hakata juurdeehitusega pihta! Siit ka huvi - kelle maja on plaatvundamendiga tehtud ja oskab veidi nõu anda? Arvame MeiePere! Issiga, et meil on kuldsed käed ja hakkame ise vaikselt oma majakest ehitama. Aga kogu see vundamendimajandus on küll õudne!

Ehk siis käpad püsti kui keegi jagab midagi liivast, killustikust ning segumiksritest! :D


Aga nagu need Emmede asjad on, siis tuleb nüüd minna ja hakata Poisut oma tänahommikusest saavutusest mähkmetes päästma! Jejeeei! Ja siis hakkab igahommikune trall. "Neiu, mis sa süüa soovid" "Moosi jaaaa puttu" Emme teeb pudru valmis. "Ei taha puttu, Neiu taha muna". Kangekaelne Emme üritab ikka pudruga moosida, ah olgu, teen siis mina. "Neiu ei taha muna. Neiu taha saia". Olgu, muna juurde võib üks võileib küll käia. Teen siis sellegi. Neiu "Emme, Neiu ei taha toitu" ja lahkub rõõmsal sammul lauast. Taaskord mu lemmik sõna "WIN!!" Ja emme hakkab koristama.


Seega mõnusat päeva kõigile ja ma luban, et olen edaspidi tublim ja hakkan päevasaavutusi klahviklõbinal üles täheldama!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Uskumatu - selle aasta teine postitus!

Jaanuari keskpaik - aeg teha väike vahekokkuvõte. Üldiselt on aasta alanud kenasti (seda on ju näha sellestki, et ma kirjutan juba teist b...